Friedrich Ludwig Jahn

Friedrich Ludwig Jahn oli saksa võimlemispedagoog, võimlemise isa.

Jahn tegi noortega võimlemisharjutusi, et arendada nende kehalist jõudu võitluseks prantslaste vastu. 1811. aastal asutas ta Berliinis ja mujal vabaõhuvõimlaid, leiutas võimlemisriistu, mis levisid koos tema ideedega peatselt kogu Euroopasse ja mõjutasid mitme võimlemiskoolkonna teket.

Pärast Napoleoni vastast vabadussõda pidas ta Berliinis loenguid saksa rahvusest. Neis loenguis avaldas ta mõtteid, mis näitasid, et Jahn oli mõnes mõttes tagurlane. Mõned professorid astusid tema kultuurilise reaktsiooni vastu välja ja muuseas puudutati ka poliitilisi küsimusi. Jahni kaitseks astusid välja Berliini ja teiste Preisi linnade võimlemisseltsid. Reaktsiooniaja valitsus oli pahane, et noorsugu on äratatud üldisest rahvuslikust unest, ja sulges kõik võimlemisasutused. Demagoogiks peetud Jahn arreteeriti ja pandi vanglasse, kus ta istus kuus aastat.