Kalmistu

Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Kalmud ehk hauad on surnuaial tähistatud hauatähise – hauakivi, hauasamba, hauaplaadi, risti või kenotaafiga.

Sajandeid paiknesid kalmistud koos kirikutega linnade ja külade keskustes. Surnuaiad tekkisid tavaliselt ümber pühakoja, kuid ka kirikud ise olid läbi aegade hinnatud matmiskohad. Surnuaeda ümbritses tavaliselt kivist müür ning seal võisid paikneda väiksemad kabelid või luukambrid. Keskaegsetel kalmistutel seisid kivist või puust surilaternad, milles põlev tuli kaitses surnuid sümboolselt kurja eest. Maeti ida-läänesuunaliselt, sageli sängitati lahkunud ilma puusärgita, vaid surilinasse mässituna ning hauakoht märgistati puust ristiga.